Foto Arne Ader

Laulurästa pesa ( www.loodusemees.ee )

Lindude paaritumine on päris keeruline toiming ja võib üpris tihti ka ebaõnnestuda.

Põhjuseid võib olla erinevaid sest linnud peavad üksteise soove lugema „silmadest“ ehk aimama käitumisest. Sellisel kombel võib tekkida sugupoolte vahelist mittemõistmist ja mõningatel juhtudel võib paarilise käitumisest häiritud emaslind muutuda isegi agressiivseks.

Mõnedel linnuliikidel püüab isaslind saavutada nõusolekut paaritumiseks kingituste toomisega, aga nagu me kõik oleme märganud, linnud ei puuduta üksteist enne „lembehetki“, mis võib teadlaste seisukohtadest lähtuvalt olla põhjuseks, miks nad peavad  paarituma ühe muna viljastamiseks mitmeid kordi.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kaasa lööma

Foto Arne Ader

Kuldnokk ( www.loodusemees.ee )

Laupäeval, 9. mail on üleilmne rändlindude päev. Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul teada andma saabuvatest rändlindudest - tee vaatlusi oma koduõues.

Kevadisel rändlindude päeval on ornitoloogiaühing tavapäraselt korraldanud üle-eestilise tornide linnuvaatluse, ent eriolukorra tõttu jääb sel aastal ettevõtmine ära. Selle asemel kutsub ühing inimesi linde vaatlema oma koduõues või mujal looduses eriolukorra liikumispiiranguid järgides.

Vaatlejal tuleb kirja panna vaatluse kuupäev ja kellaaeg, asukoht, nähtud liigid, isendite arv ja tegevus, võimalusel ka sugu ja vanus. Oluline on, et vaatleja on täiesti kindel, mis liiki lindu ta nägi.

Vaatlusandmed palun saata aadressile:

feno@eoy.ee

Aasta linnu teadusuudised

Tuttpütid (Podiceps cristatus) võivad pesitseda nii üksikute paaridena kui ka koloniaalselt. Koloonias pesitseda on turvalisem, kuna seal on kiskjal keerulisem märkamatult pesale läheneda. Samuti on koloonias pesitsemine turvalisem ka oludes, kus keskkonda saabub invasiivne kiskja, kellega lindudel varasem kokkupuude puudub. Samas ei ole ka koloonias pesitsedes pesad täielikult kaitstud – turvalisus sõltub nii pesa asukohast koloonias kui ka naabrite lähedusest. Ning mitte alati ei ole koloonias pesitsevate lindude pesade rüüstamine harvem kui üksikute paaridena pesitsejate pesade oma.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Kobras ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr 127.

Suurima koljuga kobras kütiti 2016. aastal Raplamaal, Peeter Viilu poolt. Kolju pikkus oli 16,51 cm ja laius 11,64 cm ning mõõtude summa 28,15 cm (andmed pärinevad EJS-lt).

Pruunkaru ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr 128.