Varatalvised päevad on maru lühikesed, aga kui ilm vähegi soosib jagub randades hulkujaid ja kaunite vaadete nautijaid isegi valjust tuulest hoolimata.
Rändeparved on lahkunud, siinsed linnuseltsingud talvituvad meie vetes kuni jääolud seda võimaldavad. Katsume neid tutvustada nii, et eemalt nähtav linnuseltsingut annab määrata.
Mahir on kogu aeg koos lammastega, magab nende keskel ja saab ka süüa ainult nende ligidal. Video alguses näeme Mahiri lammaste söötmisplatsil, lõpus aga Sierrat koos kutsikatega.
Kaelustamise päeval 23. mail 2019 oli võsavillem V080 terve ja heas toitumuses.
Huntide elu ei ole kerge. Suurkiskjatena jahivad nad sageli endast 5-10 korda suuremaid loomi: punahirvi, põtru, teatud piirkondades ka piisoneid. Isegi kui saakloomi on looduses rohkelt, on nende murdmine hundi jaoks keeruline ning ohtlik. Nälg on lisaks jahikäigus saadud vigastustele ning inimesepoolsele küttimisele üks suurimaid võsavillemite surmapõhjuseid.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader
Seapilli järv. Paunküla veehoidla ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 61. Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.
Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.
Vaata asukohta kaardilt: LINK
Tallinna Loomaaed kutsub külla
Detsembrikuu kolmel laupäeval toimuvad Tallinna loomaaias õhturetked, kus loomaaedniku juhtimisel uudistatakse videvikuaktiivsete loomade tegemisi.
Loomaaia õhtused ekskursioonid pakuvad ainulaadset võimalust tutvuda videvikulise ja öise eluviisiga ning põhjamaist karget kliimat nautivate loomadega.
“Õhtul, kui meie ümber on pilkane pimedus ja talvine vaikus, hakkame tähele panema ka kõige pisemaid detaile. Olgu selleks siis elegantselt kaljurahnude vahel liikuv lumeleopardi siluett või unise jääkaru väljahingatav aurupahvak. Õhtusel retkel võib isegi hiirvaikne kakulend kõlavaks osutuda.” lisab õhturetkede üks läbiviijatest Leif-August Kirs.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga info@looduskalender.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
Teated
Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate
Videod
Toimetas Marek Vahula (1971-2025)
Rahvusloom hunt
Aasta loom põder
Minu mets
