Foto Sven Zacek

Jäälind saagiga

Jäälind        Alcedo atthis  

Kesktalvise veelinnuloenduse aegu kohtame allikalistel jõgedel „hea õnne“ korral tegutsevat jäälindu.

Kui tõeline talv peaks saabuma, võib neid kauneid sulelisi jääda meile talvituma kuni sadakond, tegutsetakse jäävabade jõgede, ojade, aga ka allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses. Hetkel võime kohata veel Kesk- ja Lõuna-Euroopasse rännuteel olevaid jäälinde.

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luiged tormis. Alliklepal, 9. Jaanuaril 2005 ( www.loodusemees.ee )

Järgmisel nädalavahetusel on loenduse kesksed päevad, aga samuti lähevad arvesse kõik teised jaanuarikuus tehtud vaatlused ja seda ka siseveekogudel. Tutvustame talvisel ajal arvukamalt esinevaid liike.

Erilist tähelepanu pööratakse rahvusvahelisel vaatlusel tänavu just laulu- ja väikeluikede loendusele, seega oleks oluline üles märkida talvitavate luikede pesakondade suurused (tänavusuviste luigepoegade sulerüüd on veel hallikad).

Meie suuremaid veekogusid pole olematu talv suutnud jääga kaanetada, seega võib loendus huvitavaks kujuneda.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Fotod Uku Paal ja Mati Kose

Talilinnukaamera ees on aeg-ajalt märgatud teistest Eestis pesitsevatest tihastest vähearvukamat musttihast. Musttihaseid pesitseb Eestis 15 000-25 000 paari ja talviseks arvukuseks hinnatakse meil 15 000-25 000 isendit – võrdluseks on rasvatihaste talvine arvukus Eestis kuni 1,5 miljonit isendit.

Musttihane on Eesti tihastest väikseim ja näeb välja nagu väike värvitu rasvatihane – pea on tal samamoodi must, põsel suur valge laik, kuid hea on teda eristada valge kuklalaigu ning tiival oleva triibu järgi.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Rekord nr. 73. Vanim kiiljas jõekarp

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Kiiljas jõekarp       Unio tumidus