Foto Arne Ader

Mänsak ( www.loodusemees.ee )

Mänsak      Nucifraga caryocatactes      

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Üks tihaseliikidest, kes talilinnukaamera ette satub, on ka salutihane, endise nimetusega sootihane. Talvel tegutsevad salutihased segasalkades koos teiste tihastega ning külastavad siis ka lindude toidumaju. Lisaks peamiselt putukatele ja teistele väikestele selgrootutele on salutihase toiduks talvepoolaastal ka seemned.

Kui kahtlustate, et mõni salutihane käib toidumaja juures sagedamini kui ta seemneid süüa jaksaks, siis teadke, et salutihasel on kombeks mustadeks päevadeks soetada talvevarusid. Varude asukohta suudavad nad meeles pidada tänu hästiarenenud hipokampusele ehk ajukoore osale, mis aitabki asju meelde jätta. Näiteks võrreldes rasvatihasega on salutihase hipokampus kolmandiku võrra suurem.

EOÜ annab teada ja kutsub osalema

Veebikaamera pildi napsas IceAge, LK foorumist

Ornitoloogiaühing tuletab meelde, et iga-aastane maismaa talilindude loenduse hooaeg jätkub jõululoendusega, mis kestab 25. detsembrist 2019 kuni 7. jaanuarini 2020.

Loenduse eesmärk on lindude populatsioonide seisundi jälgimine. Talve jooksul on linde vaja loendada kolmel korral enda valitud piirkonnas ja rajal. Teine loendusperiood on 25. detsembrist kuni 7. jaanuarini. Vaatleja peab tundma talilinde hääle ja välimuse järgi. Loenduseks tuleb valida umbes 10 km pikkune rada, mis võib kulgeda läbi erinevate maastike.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Sarnaselt teiste elusolenditega, sõltub ka lindude asurkonna suurus kisklusest, parasiitide ja haiguste levikust. Siiski on kõige olulisem toidu kättesaadavus, mistõttu on just talvel, mil olud karmimad ja toitu vähe, oluline roll ellujäämusele.

Talvel on lindude toidus olulisel kohal erinevate taimede seemned – kehval aastal, mil seemneid on vähe, langeb mitmete talvitajate, sealhulgas ka tihaste, arvukus; heal seemneaastal on aga lindude ellujäämus suurem. Kuid lisaks seemnetele söövad paljud talvitajad puudele ja põõsastele jäänud marju ning võib arvata, et marjarohkes piirkonnas on talvitava linnu elu kergem.