Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsad on olulised Maa elurikkuse hoidjad. Mõned loomad, eriti need, kelle elupaigaks on metsade äärealad, suudavad kiiresti kohaneda metsa inimtekkeliste muutustega. Suuremaid metsaalasid vajavad loomad aga ei ole suutnud muuta oma miljonite aastatega kujunenud käitumist või elupaigaeelistust tempos, millega inimtegevus metsa ümber kujundab – seetõttu võib nende liikide arvukus kiiresti kahaneda. Tänaseks on Maa metsadest otsesest inimmõjust puutumata vaid kolmandik, kuid ka nende metsaalade osakaal on raiete või teede rajamise tõttu vähenemas. Näiteks aastail 2000–2013 vähenes Maa puutumata metsa pindala 7,2%.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Jõgeva veskijärv kallasjääga

Nädala algus oli talvine.

Keskmine õhutemperatuur püsis esmaspäeval ja teisipäeval -2...-3 kraadi piires, minimaalne termomeetrinäit langes -6...-7 kraadini ja maksimaalne tõusis null kraadi lähedale. Sadas vähest lund ja maad kattis õhuke lumekord. Muld oli nädala alguses talinisupõllul külmunud ligikaudu 10 cm sügavuseni.

Taas sügisene maastik: roheline oras, raagus mets ja hall taevas

Tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, info/at/linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Ka sel aastal alustame veebikaameraga toidumaja külastavate lindude tutvustamist Eesti kõige tuntumast linnust rasvatihasest. Kui pesitsevaid rasvatihaste paare on Eestis 300 000-400 000, siis talvel on rasvatihane Eesti arvukaim talilind – kokku talvitab siin 1-1,5 miljonit isendit.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Suur linnuõhtu toimub 10. detsembril algusega kell 18.00 Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis (Tõnismägi 2, Tallinn).

Teeme kokkuvõtte öösorriaastast ja juhatame sisse tuttpütiaasta. Autasustame aasta linnu joonistusvõistluse parimate tööde autoreid. Muusikalisi vahepalasid esitab ansambel Öösorr. Kohapeal müügil linnuraamatud ja -meened.

Sissepääs prii.

Uksed avatud kella 17.30.

Fotod Arne Ader

Sõtkad merel. Hosby, Vormsi ( www.loodusemees.ee )

Sõtkas      Bucephala clangula

Varatalv on tänavu nagu ta on. Sõtkaid kohtame kuni jää tekkeni nii suurematel siseveekogudel, kui rannikumerel.

Meil pesitsevate sõtkaste arvukus pole eriti suur, aga sügisene läbiränne, mis novembrikuuga lõppes oli nagu tavaliselt päris massiline - miks me siis rännet ei hoomanud? Sõtkaste puhul on tegu lihtsalt nn ööränduritega.