Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Kollane kõhrik kõdunevatel okstel hakkab hästi silma

Temperatuurirežiim püsis kogu nädala jooksul jätkuvalt pikaajalisest keskmisest kõrgemana. Kõige soojem oli ilm esmaspäeva õhtul ja järgneval ööl, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis 6,8 kraadini.

Varem pole 1922. aastast algava vaatlusrea andmetel aasta lõpupäevadel nii kõrget temperatuuri Jõgeval esinenud.

Teisipäeva jooksul ilm jahenes ja hakkas sadama lörtsi. Aastavahetuseks taevas selgines, õhutemperatuur langes miinuspoolele. Keskööks hakkas veeloikudele moodustuma jääkiht ja maapinnal esines halla.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Foto Arne Ader

Rändel ületavad linnud nii suuri vetevälju kui ka kõrbeid. Kuna nendes piirkondades on peatumine keeruline, võimatu (veekogudes ei pruugi sobilikke saari olla) või ebaratsionaalne (jõuvarude taastamiseks ei pruugi toitu leiduda), olid ornitoloogid arvamusel, et näiteks kõrbeid ületades linnud peatusi ei tee.

Pildistas Peep Männil

Karu talvepesa kevadel pildistatuna

Pruunkaru ehk karu     Ursus arctos

Olenemata lumetust talvest algas juba detsembrikuus meie metsades pruunkarudel poegimise aeg ja see võib kesta veel veebruarikuus. Perelisa on saanud ja saab sellel ajavahemikul umbes kuuskümmend „karumammat“.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Uku Paal

Tutt-tihane on männimetsade liik, keda väljaspool metsaalasid kohtab suhteliselt harva. Kuna sel aastal asub kaamera toidumaja suure metsa vahetus läheduses, on oma pesitsusalal tegutsevat tutt-tihast õnnestunud ka kaameras nii mõnelgi korral kohata. Tutt-tihane on Eesti tihastest kõige paiksem liik ja ta püsib pesitsusterritooriumi ümbruses ka talvel.

Tutt-tihane / foto: Uku Paal (www.estbirding.ee)

Foto Sven Zacek

Jäälind saagiga

Jäälind        Alcedo atthis  

Kesktalvise veelinnuloenduse aegu kohtame allikalistel jõgedel „hea õnne“ korral tegutsevat jäälindu.

Kui tõeline talv peaks saabuma, võib neid kauneid sulelisi jääda meile talvituma kuni sadakond, tegutsetakse jäävabade jõgede, ojade, aga ka allikatoiteliste kraavide vahetus läheduses. Hetkel võime kohata veel Kesk- ja Lõuna-Euroopasse rännuteel olevaid jäälinde.