Lepaurvad venivad pikemaks
Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana
Pruunid, pikad ning rippuvad isasõied ripuvad kas kolme või viie kaupa.
Sügisese viljasaagi ennustamisel peetigi nende kevadist rohkust silmas, kuna meenutavad veidikene viljapäid.
Hall lepp ehk valge lepp Alnus incana
Pruunid, pikad ning rippuvad isasõied ripuvad kas kolme või viie kaupa.
Sügisese viljasaagi ennustamisel peetigi nende kevadist rohkust silmas, kuna meenutavad veidikene viljapäid.
Video Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Ilves uudistab korjust. Alutaguse
Ilves Felis lynx
Ilvestel on põhjust laiemalt ringi liikuda ning jälgi jätta – märtsis algab „pereplaneerimise aeg“. Laiemalt liiguvad just isasloomad, kelle territoorium võib olla päris suur - kuni tuhat hektarit.
Video salvestas Liz, LK foorumist
Hallhüljes Halichoerus grypus
Hülgemamma meelitas poja tormise mere madalale paeplatoole (videot peab päris tähelepanelikult jälgima). Hülgenooruk võiks olla umbes nädalane. Emasloomale järgnemine tähendab, et varsti saab ka süüa.
Kuivõrd erineva ning poegade eest hoolitseva käitumisega on emasloomad. Näiteks mõned hülgepojad ei taha kuidagi vette minna, olenemata näljast - ainult manguvat kisa tuleb teha.
Video salvestas Ahto Täpsi
Foto Arne Ader
Värbkakk Karusel, Virumaal
Värbkakk Glaucidium passerinum
Kes korra värbkakku näinud, sellel pole linnu äratundmisega raskusi. Suisa miniatuurse „mängulinnu“ mõõtu: pikkust rästa jagu ehk viisteist sentimeetrist alates, aga paarikümnest sentimeetrist jääb isegi veidi suurematel emaslindudel vajaka. Tiibade siruulatus lennus kolme-, neljakümne sentimeetri vahele ning kaalu vähematel vaid poolsada grammi, suuremate isendite kaal vastalt kuni paarkümmend grammi rohkem.
Tahtsin sel nädalal rääkida vahtramahlast, mis juba paljudes paikades üle Eesti jooksma hakkas. Paraku tuhises talv üle põhjataeva tagasi ja vahtramahla tila otsas on nüüd pikad purikad. Aga tõepoolest, vaher annab vahel mahla ka kesktalvel, vaja on vaid sooja päikesepaistet, mis vahtrapuule ütleb, et aeg on ärgata. Kaua enne teisi puid hakkab vahtramahl nirisema. On kummaline, et olen sellest magusast imejoogist varem kirjutanud vaid Tähekesse, vanematele inimestele aga mitte. Ja põhjus on lihtne, ega palju pole tast rääkidagi, rahva seas on teda küll isegi tuberkuloosi ravimina kasutatud, aga enamasti ei raatsitud suuri vanu õuepuid tikata. Tänapäeval öeldakse küll, et oksast saadav vahtramahl on isegi magusam.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.