Wikimedia Eesti annab teada

Teadusfoto 2023 võistlus toimus 1. novembrist kuni 15. detsembrini, korraldajaks Wikimedia Eesti. Ettevõtmise eesmärgiks on populariseerida teaduse tegemist ja jäädvustamist. See on osa ülemaailmsest teadusfotode võistlusest (Wiki Science Competition) kus valiti välja Eesti aasta teadusfotograaf, et saata need edasi ülemaailmsesse finaali.

Aasta teadusfotograafiks valiti Eesti Maaülikoolis vanemteaduri Enno Merivee.

Mikroskoobipildid:

EOÜ annab teada

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Sinitihane vaatluspäeval

Jaanuari viimasel nädalavahetusel toimunud talvisel aialinnuvaatlusel märkasid osalejad esialgsetel andmetel ligikaudu 40 000 lindu vähemalt 65 liigist.

Esmaspäeva hommikuks oli oma andmed Eesti Ornitoloogiaühingule edastanud 1500 inimest, kes tegid vaatlusi enam kui 1000 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas pea neljandiku vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt varasematele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põldvarblane, rohevint, koduvarblane, leevike ja sinitihane.

Keskkonnaagentuur ja Eesti Terioloogia Selts kutsuvad huvilisi osalema

Foto Arne Ader

Põhja-nahkhiir ( loodusemees.ee )

Vaatlused algavad 1. veebruarist ja kestavad 5. märtsini 2024.

Anna teada, kui kohtad talvituvat nahkhiirt!

Vabatahtlikus seires osalemine aitab õppida tundma liike ning annab võimaluse igaühel panustada oma kodupiirkonna looduse uurimisse ja selle hea käekäigu tagamisse. Nahkhiirte vabatahtliku seire eesmärkideks on:

• talvituvate nahkhiirte liikide leviku kaardistamine;
• keldrite olulisuse hindamine nahkhiirte talvituspaigana;
• teadlikkuse tõstmine talvituvate nahkhiirte osas.

Vabatahtliku seire tulemused esitage Keskkonnaagentuurile, kasutades Loodusvaatluste nutirakendust

Pöördumise algatajad: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Läänemaa MTÜ, Hoiame Loodust MTÜ

Foto Arne Ader

Lageraie. Apteekrimäe mets Otepääl ( loodusemees.ee )

Kaitsealad KAITSE ALLA!

Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.