Foto: Tarmo Mikussaar

Meie arvukaim kena ja graatsiline sõraline. Aastavahetuse paiku hakkasid kasvama täiskasvanud sokkudel sarved

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Kuidas sokkudel ja kitsedel talvisel ajal vahet teha – väljapaistvaid sarvi ju ei ole ning kaalgi sugupooltel enam vähem sarnane? Kuid ollakse koondunud talvekarjadesse, sellisel karjal puudub juht ja noorloomad käituvad vanaloomi silmas pidades.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine esmaspäev

Nädala algus oli talvine. Esmaspäeva hommikul kattis Jõgeva ümbruses maad 3-4 cm paksune lumekiht. See oli senise talve kõige paksem lumikate ja valmistas inimestele palju rõõmu.

Raudosjastik Jõgeva mõisapargis lumisel hommikul

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee 

Pildistas Marko Mägi

Mitmed loomad kaitsevad end ründajate suunas ärritavaid aineid paisates või ogade ja okastega. See sunnib kiskjat kergemat saaki otsima, kuid lubab ka end kaitsjal põgeneda ohu eest. Põgenemine on levinuim viis kiskja ohvriks pääsemisest, kuid oluline on hinnata riski ning kohandada põgenemist vastavalt oludele – liiga vara pagedes läheb kaotsi aeg, mida saaks kasutada toitumiseks, kaaslase võrgutamiseks, puhkamiseks või territooriumi kaitsmiseks; asjatult pagedes on oht end paljastada kiskjale, kel eelnevalt ründeplaani ei olnud, kuid kes võib soodsat hetke ära kasutada.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Foto Uku Paal, ww.estbirding.ee

Musta-valgega viirutatud helesinise tiivanukiga pasknäär on sage lindude toidumajades pakutava rasva, seemnete ja pähklite söömas käija. Kõigesööja paskääri toiduks on marjad, seemned, puude viljad, putukad, ussid, pisinärilised ning ta rüüstab ka teiste lindude pesi.

Sügisel peidab pasknäär talvevaruks sambla alla või puude koorepragudesse suure hulga tammetõrusid ning kuigi vareslasele omaselt on pasknääri ruumimälu väga hea, jääb osa tõrudest talvel leidmata. Need tõrud hakkavad kevadel kasvama ja nii on pasknäär peamiseks tammede levitajaks.

Eesti Maaülikoolis toimunud mullapäeval kuulutati 2020. aasta mullaks erodeeritud muld

Eestis moodustavad erodeeritud mullad ainult 1,2% kogu maafondist, suurem on nende osakaal põllumajandusmaadel ehk umbes 3,1%

Rohkesti leidub erodeeritud muldasid Lõuna-Eesti kõrgustikel, Kagu-Eesti lavamaal ja vähemal määral Sakala kõrgustiku ümbruses ning Pandivere kõrgustikul.