Foto Arne Ader

Vesipapp. Suur Taevaskoda ( www.loodusemees.ee )

Vesipapp           Cinclus cinclus

Kesktalvise veelinnuvaatluse raames on meil põhjust pöörata pilk meie jõgedel tegutsevate veega tihedalt seotud lindudele. Suvisel ajal võime kohata ainult mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rekorrd nr. 75. Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv ( www.loodusemees.ee )

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustiku loodeservas, Rõuge alevikus. Järv on tekkinud jääajast ja on Eesti sügavaim järv, keskmise sügavusega 11,9 meetrit ja suurima sügavusega 38 meetrit.

Rekord nr. 76. Eesti pikim jõgi - Võhandu jõgi

EOÜ annab teada 

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt:

www.eoy.ee/tuttpytt

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu.

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Aasta puu 2020 on harilik kuusk (Picea abies). Meie jaoks siin põhjalas nii harilik, et jätame sõna "harilik" lihtsalt nimetuse eest ära, ja nii harjumuspärane, et mitte öelda igav. Nii juhtub, et toome jõulukski tuppa midagi eksootilisemat, näiteks jumal-teab-kus-kasvatatud nulu.

Lumine kuusemets

Ometi on kuusk kõigis oma vormides meie looduses ja kultuuris nii silmatorkav.

Foto Arne Ader

Hallhaigur maanteel ( www.loodusemees.ee )

Hallhaigur       Ardea cinerea

Suuri ja silmahakkavaid hallhaigruid võime tänavuse talvega kohata mitmel pool, vahel koguni hulgakesi. Paistab, et tegu viimaste rändeseltsingutega, suuremal hulgal on varemalt lahkutud novembri lõpus. Vaata teksti lõpus vaatluste lehte.

Mida pehmem talv, seda sagedamini graatsilisi linde kohtame. Senini on hallhaigruid peetudki meil ebaregulaarseteks talvitujateks ja varematel talvedel pole neid üle kuuesaja isendi loendatud.