Foto Arne Ader

Mets-kuukressid kõdrakestega ( www.loodusemees.ee )

Mets-kuukress        Lunaria rediviva

Kuna mere ja pankranniku vahelise kitsa metsasiilu raiumine on igati tülikas jääb meie pangaalune mets veel paljus rikkumata loodusega aladeks.  

Idapoolse Eesti, panga- ja salumetsades võime raagus taimestiku vahel märgata õhulisi mets-kuukressi kõdrakesi. Looduskaitse alust mets-kurekressi noppida ei maksaks.

Raamatu autoriteks on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Kirjastus Varrak.

Teos on jätkuks 2018. aastal ilmunud ja suure menu osaliseks saanud raamatule “Eesti ravimtaimed”. Mõlemad raamatud on illustreeritud Helje Eelma värviliste taimepiltidega.

Äsja ilmunud raamatus tutvustatakse 40 Eesti ravimtaime, mille hulgas mõned on väga mürgised ja neid tutvustatakse põhjalikult ning selgitatakse, kas tutvustatavate taimede kasutamine on tänapäeval üldse põhjendatud.

Paljud raviretseptid võivad olla õige vanad, seega on vajalik nüüdisaegse tõenduspõhise kasutusviisi põhjalikum tutvustamine, droogide keemilised koostised ja toimeid ning kogumise, kuivatamise, säilitamise soovitused.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

5. osa

Saatjatega varustatud metskurvitsate (sügis)ränne näib olevat lõppenud. Saatjad on töötanud sellel aastal väga hästi ning kui nad peavad vastu veel nädal-kaks, saab selgeks, kuidas käituvad talve saabudes meie seni veel Skandinaavias olevad metskurvitsad. Näiteks Taanis, piirkonnas, kus hetkel veedab aega Tääksi (TAA), ei ole temperatuur veel alla 0-kraadi langenudki. Kuid mis juhtub aga siis, kui talv näitab enda ka Taanis ning maapind külmub?

Rändekaarti lugudesarja selle osa juurde ei lisa – oleme otsustanud, et hoiame meie ainukesele nn ajaloolisele talvitusalale lennanud metskurvitsa Brouzili (BRO) asukoha linnu enda huvides konfidentsiaalsena.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistasid Tiit ja Vello Keppart

Sajuse ilmaga tukkuvad sinikael-pardid kaldajääl

Nädal oli soe ja sajune. Päikest paistis ainult kahel päeval – kolmapäeval ja neljapäeval.

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -3...5 kraadi piires, mis erines viimase 97 aasta keskmisest -0,5...8 kraadi võrra. Kõige soojem oli ilm esmaspäeval, kui maksimaalne õhutemperatuur tõusis seitsme kraadini.

Järgnevalt temperatuur langes. Nädala kõige külmemaks päevaks kujunes ilm kolmapäeval, kui õhutemperatuur püsis ööpäevaringselt miinuspoolel ja minimaalne termomeetrinäit langes ligi -5 kraadini. Hommikul oli maa hallast valge ja muld pealt kõvaks külmunud. Külm ilm jätkus ka neljapäeval, kui sadas vähest lund.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Turvalise pesakoha valikust sõltub linnu pesitsusedukus. Eelistatult tuleks pesitseda piirkonnas, kus on vähem nii konkurente kui ka kiskjaid, sest pesarüüste on üks peamistest pesitsemise nurjumise põhjustest. Samuti on oluline pesa asukoht, mis peab asuma kas näiteks puul või varjatud kohas maapinnal. Paraku on paljude metsalindude elupaigad viimastel kümnenditel oluliselt muutunud ning koos sellega on tõenäoliselt teisenenud ka metsades elavate pesarüüstajate arvukus või levik.