Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Soomaalased õppisid taimedega lõnga värvima

Postitas Looduskalender - N, 22.07.2021 - 10.10

Kirjutas ja pildistas Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Foto Arne Ader

Soomaa taimevärvimine

Soomaa taimevärvimine

Meie esivanemad sõltusid oma elutegevuses loodusest. Nii on see ka meie elus, kuigi igapäevaselt me seda ehk nõnda ei hooma.

Oma 1939. aastal Eesti Rahva Muuseumi toimetistes avaldatud kirjutises "Taimedega värvimisi Eestis" ütleb Gustav Vilbaste: "/.../ Siin on rõivad ja ülikonnad küllaltki värvirohked, millele lisandub veel tikandus ja kiri. Vanemad Eesti riidevärvid on veel praegugi imeteldavad oma värvivärskusega ja elavusega ning suur osa värvitoone on püsinud aastaid ilma, et oleksid luitunud. Võib julgesti kinnitada, et suurem osa riideid värviti varemail aegadel taimevärvidega, mida saadi oma niitudel ja metsades kasvavatelt taimedelt, sest siis ei tuntud veel keemilisi värvaineid ega olnud need ka hinna poolest kättesaadavad".

VIDEO: elu õhuvallas

Postitas Looduskalender - N, 22.07.2021 - 09.09

 Foto Arne Ader

Video salvestas Kaido Einama

Piiritajad

Piiritajad( www.loodusemees.ee )

 

Piiritaja      Apus apus

 

Piiritajad kuuluvad lahutamatult linnapilti, kus pääsukeste sarnased linnud tiirutavad kõrgel õhus. Rahva keeli piirpääsukeste nime kantakse ainult seetõttu, et piiritajad sarnanevad lennus pääsukestele, aga nad ei istu iialgi traatidel või puuokstel sarnaselt pääsukestele. Piiritajad pole ka värvulised sest nad kuuluvad piiritajaliste seltsi ehk siis on hoopis sugulased öösorrile.

Linnulauluraadio päeva lind - tamme-kirjurähn

Postitas Looduskalender - K, 21.07.2021 - 11.11

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Tamme-kirjurähn kirsiga

Tamme-kirjurähn kirsiga ( www.loodusemees.ee )

 

Tamme-kirjurähn         Dendrocopos medius

 

Tamme-kirjurähni Eestis pesitsemine toimus alles 2000. aastal Räpina mõisapargis. Viimase paarikümne aastaga on linnud levinud ja muutunud vanade parkide ning lehtmetsade haudelinnuks, kelle arvukus on üle Mandri-Eesti järjest kasvanud ja võib küündida isegi poolesaja paarini.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.