Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Jõgedel tegutseja - vesipapp

Postitas Looduskalender - R, 10.01.2020 - 12.05

Foto Arne Ader

Vesipapp. Suur Taevaskoda

Vesipapp. Suur Taevaskoda ( www.loodusemees.ee )

 

Vesipapp           Cinclus cinclus

 

Kesktalvise veelinnuvaatluse raames on meil põhjust pöörata pilk meie jõgedel tegutsevate veega tihedalt seotud lindudele. Suvisel ajal võime kohata ainult mõnda üksikut meil pesitsevat vesipapi paari, talveks on saabunud rändurid põhjapoolsematelt aladelt ja neid võib meile talvituma jääda kuni pool tuhat isendit.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXI osa

Postitas Looduskalender - R, 10.01.2020 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rekorrd nr. 75. Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv

 

Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv ( www.loodusemees.ee )

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustiku loodeservas, Rõuge alevikus. Järv on tekkinud jääajast ja on Eesti sügavaim järv, keskmise sügavusega 11,9 meetrit ja suurima sügavusega 38 meetrit.

Rekord nr. 76. Eesti pikim jõgi - Võhandu jõgi

 

Tuttpüti aasta esimene teadusuudis

Postitas Looduskalender - N, 09.01.2020 - 16.16

EOÜ annab teada 

Tuttpüti aastal avaldab ornitoloogiaühing kord kuus püttidega seotud teadusuuringute kokkuvõtteid, mida saab lugeda lehelt:

www.eoy.ee/tuttpytt

Vee toitainete hulga suurenemine teatud piirini soosib tuttpüti elu.

Tuttpütt pesitseb nii rannikul kui ka järvedel, kus leidub poegadele söögiks sobilikke väikesi kalu. Oluline on ka piisav ruum vanalindudele lendutõusuks – kuna nad vajavad pikka hoovõturada, ei pesitse nad väga väikesetel veekogudel. Kuigi kalu püüdma võivad nad sukelduda kuni 20 meetri sügavusele, eelistavad nad pesitseda siiski madalamatel veekogudel.

Kuulus harilik kuusk

Postitas Looduskalender - N, 09.01.2020 - 12.12

Kirjutas ja pildistas Tiit Hunt, www.rmk.ee

Aasta puu 2020 on harilik kuusk (Picea abies). Meie jaoks siin põhjalas nii harilik, et jätame sõna "harilik" lihtsalt nimetuse eest ära, ja nii harjumuspärane, et mitte öelda igav. Nii juhtub, et toome jõulukski tuppa midagi eksootilisemat, näiteks jumal-teab-kus-kasvatatud nulu.

Lumine kuusemets

Lumine kuusemets

Ometi on kuusk kõigis oma vormides meie looduses ja kultuuris nii silmatorkav.

Hallhaigrud kohtab mujalgi, kui veekogude ääres

Postitas Looduskalender - N, 09.01.2020 - 10.10

Foto Arne Ader

Hallhaigur maanteel

Hallhaigur maanteel ( www.loodusemees.ee )

 

Hallhaigur       Ardea cinerea

 

Suuri ja silmahakkavaid hallhaigruid võime tänavuse talvega kohata mitmel pool, vahel koguni hulgakesi. Paistab, et tegu viimaste rändeseltsingutega, suuremal hulgal on varemalt lahkutud novembri lõpus. Vaata teksti lõpus vaatluste lehte.

Mida pehmem talv, seda sagedamini graatsilisi linde kohtame. Senini on hallhaigruid peetudki meil ebaregulaarseteks talvitujateks ja varematel talvedel pole neid üle kuuesaja isendi loendatud.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.