Euroopa metskits ehk kaber        Capreolus capreolus  

Metskitsedel kestab talvekarva vahetus. Nagu Arne fotolt näha võime, ollakse kohati juba „rebasekarva“, aga talvekasuka karvatuustid, mis metsa alla poetatud, ei jää sugugi kasutult vedelema. Taaskasutus on metsades „moes“ juba aegade algusest ja metskitsede talvised torukarvad saavad uue kasutuse metsalindude pesaõõnsustes. 

Mets-lõosilm           Myosotis sylvatica

Meie looduses kasvab üheksa lõosilma liiki. Suureõielisi, mis lillenoppija tähelepanu pälvivad on vaid kaks: mets-lõosilm ja juunikuus õitsemist alustav soo-lõosilm. Ülejäänud liigid on sedavõrd pisikeste õitega või madalad, et jäävad suures osas lihtsalt märkamata.

Kassikakk        Bubo bubo

Kassikakkude vanalinnud on suured ja päris suur võib olla nende saak mida pesaalusele tuuakse. Kaamerapesa isalind võib kaaluda veidi üle kahe kilo. Emalind on suurem ja ka tugevam kaaludes umbes kilo jagu rohkem. Nende tiibade siruulatus võib ületada isegi poolteist meetrit. Pesapoegadele toidu hankimisega tegelevad mõlemad vanalinnud.

Kurrel

Kurrel (böömi sõrmkübaraseen)      Verpa bohemica 

Kevadseente kurrelite kasvukohtadeks on niiske pinnasega haavikud kasvavad ka haavavõsas ja haava-segametsad, aga ärge imestage, et vahel harva sirelihekkide all.

Kasvukohti leidub üle Eesti ja mõnes haavikus võib saak seenelisele rikkalikuks kujuneda. Kurrelerid annab korjata juunikuu alguseni.