Täna läbi aastate

Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

Kuhu jäid tõugud vaarikatest?

Postitas Looduskalender - N, 06.08.2020 - 09.09

Foto Arne Ader

Vaarikas

Vaarikas ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik vaarikas      Rubus idaeus

 

Ei ütleks, et vaarikalemineja saak väga rikkalik oleks, aga saagikus oleneb nii kohalikust ilmastikust kui kasvukohtadest, sest vanade vaarikakohtade saagikus teatavasti langeb, aga selle üle me arutlesime juba varasuvel. Rikkalikumad saagiaastad korduvad üldjuhul kolme, nelja aastaste vahedega.

Miks me augustikuus ussitanud vaarikaid harva leiame?

VIDEOD: esimene väljalend pesalt

Postitas Looduskalender - K, 05.08.2020 - 20.56

Videod salvestas Liz, LK foorumist

Seni oli Raju vaid pesal tiibu harjutanud

 

Väike-konnakotkas      Clanga pomarina

 

Noor kotkas Raju saab kahe kuuseks alles pühapäeval, 9. augustil ja selles vanuses ka noorlinnud  oma esimesed väljalennud pesalt teevad.

Raju oli igati tubli ja allolevast videost näeme naasmist pesale. Esimene tutvumine pesaümbrusega kestis veidi rohkem, kui pool tundi ja ega Raju kaugel ei käinud.

VIDEO: pesakasti ava saab suuremaks

Postitas Looduskalender - K, 05.08.2020 - 09.09

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Foto Arne Ader

 

 

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

 

Meie kõige tuntuma aja teatuma rähni arvukus ületab meil kõikide teiste räniliikide arvukuse. Pesitsejaid oli tänavu üle viiekümne tuhande paari.

Kui trehvad suvisel ajal suur-kirjurähni, siis märka linnu pealage: noorlindudel pealagi on punase sulestikuga (vaata Arne fotot loo lõpus), täiskasvanud isaslinnu kuklal näeme väikest punast laiku ja emaslinnu pealagi ning kukal on musta sulestikuga.

Uued ränderekordid randtiirult

Postitas Looduskalender - T, 04.08.2020 - 11.11

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Tehnoloogia arenedes saame üha täpsemini jälgida loomade liikumist. Linnud on ühed liikuvamad loomad, kes lendavad pesitsus- ja talvitamisalade vahel tuhandeid kilomeetrid. Mitmed mere- ja rannikulinnud läbivad rändel aga koguni kümneid tuhandeid kilomeetreid aastas.

Üheks nendest on ka randtiir (Sterna paradisaea), kelle ränne on loomade seas teadaolevalt pikim. Hiljutine Svalbardis pesitseva 30-ne randtiiru märgistamine geolokaatoritega – seadmega, mis salvestab päevapikkuse, et selle järgi saaks määrata linnu asukohta – ning nende aastaringne jälgimine tõi päevavalgele uusi tõikasid rekordrände kohta. Aasta pärast märgistamist naasis Svalbardi pesitsema 23 märgistatud lindu, kellest 16 õnnestus tabada ning nende seadmesse talletatu järgi kindlaks teha rände üksikasjad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.