Loodusemees.ee pildipank Täna Loodusemees.ee fotodel läbi aastate

 Paleoblogi

 Ilmaparandaja

Pilte äikesega kaasnenud tormist, vihmast ja rahest

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Fotod: Ester Sass ja Vello Keppart

Raheterad olid läbimõõduga kuni 26 mm. Foto Ester Sass.

Väga tugev äikesevihm koos tormituulega ja rahega jõudis Jõgevale 4. augustil kell 18:10. Raheterade läbimõõt ulatus 26 millimeetrini. Rahesadu kestis vaevu 10 minutit, kuid tegi palju kahju. Pilvealune tuul murdis parkides mitmeid puid, tänavad olid puude oksi, lehti ning ebatsuugade ja kuuskede käbisid täis. 

Äikesetormiga lamandunud kaerapõld

Äikesetormiga lamandunud kaerapõld

Looduskalendri eestvedaja Gennadi Skromnov (1949-2025)

Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud Gennadi Skromnov, loodusportaali Looduskalender asutaja ja pikaaegne eestvedaja. Tema 2002. aastal algatatud Looduskalender on saanud kümnetele tuhandetele eestlastele ja rahvusvahelistele loodusehuvilistele asendamatuks teejuhiks Eesti looduse imelisse maailma.

Looduskalender sai oma tagasihoidliku alguse 2002. aasta varakevadel veebilehe Ilm.ee alamlehena, kus avaldati paar korda nädalas kokkuvõtteid looduses toimuvast. 

Gennadi visionäärlik vaim andis aga ideele rahvusvahelise mõõtme ning nii kasvaski huviliste hulk Eestist palju kaugemale.

Hilisemaid õitsejaid - harilik käokannus

Fotod Arne Aderloodusemees.ee 

Käokannus

Käokannus

 

Harilik käokannus     Linaria vulgaris


Täiesti tavaline mailaste sugukonna mitmeaastane taim, mis kasvab isegi ranniku kiviklibul. Muudeks kasvukohtadeks: kuivad niidud, tee- ja põlluservad, jäätmaad ning liivikud. Seega lepib taim kergemate muldadega, aga avatud kasvukohaga, sest niidukamaras käokannus konkurentsile vastu ei pane.

Käokannus

Käokannus

Kuhu on jõudnud Meie must-toonekured?

Kaartide kuvatõmmised Anne, Francesca

Looduskalender R, 22.08.2025 - 01.10

Isalind Kergu toitub Ukrainas Usõtsja jõel, mis on Dnestri lisajõgi.

Vaade Usõtsja jõe orgu, kus Kergu on toitumisretkel, et enne pikemat rännet organismi varuainetega turgutada.

Vaade Usõtsja jõe orgu
© Богдан Федораш

Kus siis on emalind Kerli?

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.