Eestimaa Looduse Fond, Eesti Roheline Liikumine ning Keskkonnaõiguse Keskus lükkasid koos teiste ühendustega Arvamusfestivalil käima Rahvaalgatuse "Kliimaneutraalne Eesti aastaks 2035". 

Kutsume lugejaid andma oma totusallkirja, kui arvate, et Eesti peaks seadma eesmärgiks tegeleda märksa tõsisemalt kliimakriisiga ja saavutama kliimaneutraalsuse aastaks 2035.

Eesti riik peab teaduspõhiselt, otsustavalt ja kiirelt tegutsema kliimamuutuste pidurdamise ning õiglasele, loodussäästlikule ehk targale majandusele ülemineku nimel.

Eesti suurim nahkhiirlane – suurvidevlane (Nyctalus noctula)

Nahkhiirlased        Vespertilionidae

Kutsume juba sel laupäeval  17. augustil kõiki huvilisi nahkhiirte retkele. 

Retked toimuvad õhtuses Iisakus, Viljandis ja Kelia-Joal. 

Aru „hoiab“ veidi vasakut vigastatud tiiba

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Eks kaamera sagedamini jälgivad vaatajad on Aru pärast veidi murelikud, et kuidas tiivaalune haab paraneb?: LINK

Põllupidamise algusaegadest oleme sunnitud jagama saaki sellest osa saada soovivate kahjuritega nii seente, limuste, putukate, imetajate kui ka lindude seast. Linnud on neist ühed silmatorkavamad, sest erinevalt teistest on nende põllule saabumine ja lahkumine (sageli suurte parvedena) kergesti jälgitav. Lindude tõrjumine põldudelt on kulukas ja aeganõudev.

Väike-konnakotkas        Aquila pomarina 

Emaslinnu saagiga pesale jõudes ei suvatse noorlind Maila pesale naasta. Emaslind peab kütitud söögipoolise noorele kotkale viima kasehaarude vahelt paistvale puule – hea, et seda vidost näha saame, mis sellest et maru väikselt.

Eile kahe kuuseks saanud noorlind on viimase nädalaga teinud võimsa arengu ja paistab, et pesas olemine ei paku noorele kotkale enam lusti ja ollakse harjunud juba puuoksal seistes ööbima.