Suur-laukhani        Anser albifrons

Suur-laukhanede kevadränne on nähtavalt arvukas ja umbkaudu paarkümmend tuhat isendit teeb meil ka toitumispeatuse ehk seega on  meil põhjust läbirändureid veidi lähemalt vaatlema.

Oleme harjunud, et suur-laukhanede põhiline läbiränne toimub aprillikuus, et siirduda siit oma pesitsusalale, Põhja-Venemaa tundratele. Meil linnud ei pesitse.

Öökulli akadeemia podcastidid pakuvad kuulamiseks mõnusaid vestlusi erinevatel loodusteemadel, võttes arutluste keskmesse nii päevakajalised kui igipõlised teemad. Sel kevadel jõuavad uued salvestused kuulajateni kord kuus ning alates sügisest saavad kõik soovijad osaleda ka salvestustel ja mõttevahetustes kaasa rääkida.

Kevad on käes ja linnud alustanud pesitsemist. Sellega seoses kutsub ornitoloogiaühing omavalitsusi hoiduma pesitsevaid linde ohustavatest tegevustest kevadel ja suvel.

Ühing palub lisada omavalitsuse väljastatavatele lubadele asjakohastel juhtudel tööde läbiviimise ajalise piirangu. See on vajalik, et täita looduskaitseseaduse § 55 lg 61, mille järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Näsiniined täisõitsengus

Nädal oli päikesepaisteline.

Öösiti valdavalt külmetas ja neljal hommikul oli hall maas. Nädala minimaalseks õhutemperatuuriks mõõdeti esmaspäeva varahommikul -8,2 °C.

Harilik lõokannus

Päeviti oli soe ja neljal päeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur üle 10 kraadi. Kõige kõrgemale küündis termomeetrinäit reedel: 13,1 °C. Samal päeva õhutemperatuuri ööpäevaseks amplituudiks oli 17,7 kraadi. Suured temperatuurikõikumised kergitasid taimi mullast kõrgemale, rebides juuri katki. Seda oli nädala lõpus eriti märgata talirapsipõldudel.

Tervislik toitumine on ühiskonnas teemasid, millest kirjutatakse ajakirjades ja blogides, filmitakse vlogisid ning tehakse tele- ja raadiosaateid. Sageli põhinevad kaasaegsed toitumisnõuanded põlisel talupojakultuuril ja traditsioonidel. Üheks selliseks dieediks on Vahemere dieet, mis on muutunud kogu maailmas nii populaarseks, et Vahemeremaade traditsiooniliselt majandatavad oliivisalud ei suuda nõudlust täita. Vanad oliivisalud on asendumas intensiivselt majandatavate oliiviistandustega, milles oliivipuud istutatakse tihedamalt, rohurinne peaaegu puudub ning kasutatakse põllumajanduskeemiat ja –masinaid.